Olen kuulnud , et rukist saab kasutada väetisena.
Kas saaks selle teema kohta rohkem informatsiooni?

Ja, see on eelkõige kasutatav maheviljeluses vahekultuurina, kus nii rukist kui teisi kiirekasvulisi taimi nagu rüpsi, valget sinepit, ristikut, üheaastasi kõrrelisi heintaimi (1-aastane raihein) kasvatatakse vahekulturina. Liblikõielised heintaimed on soovitatav külvata kevadel põhikultuuri alla. Valge sinep, suvirüps ja -raps, raihein ja rukis külvatakse kohe pärast põhikultuuri koristamist. Vahekultuurid küntakse sisse vahetult enne maa külmumist või kevadel.

Vahekultuuride ülesanne on orgaanilist ainet mulda juurde tuua, mida varem nad külvatakse, seda rohkem kasu neist on, sageli aga ei jõua vahekultuurid sügise jooksul suurt massi moodustada ja nende mõju mullaviljakuse parandamisele võib jääda väikeseks.

Teine ülesanne on toiteelementide leostumist vähendada, kuna nad seovad mullas olevaid toitaineid, vahendades nende kadu. Liblikõieliste kultuuride puhul on lämmastiku rikastamine mullas ja selle leostumise vältimine. Lisaks on vahekultuuride poolt mullast seotud toitained järgnevatele kultuuridele paremini kättesaadavad.

Vahekultuuride varjava toimega on võimalik vähendada ka umbrohtumist. Umbrohtude varisenud seemned tärkavad valdavas osas sügisel ja nende uus seeme ei jõua valmida. Vahekultuurid ei suru üldiselt alla vegetatiivselt levivaid umbrohte, mistõttu tuleb põlde sügisel sageli koorida. Sellega väheneb aga vahekultuuride mõju

Vahekultuuride kasvatamisel tuleb samuti arvestada külvikorraga. Informatsiooni saab erinevatest maheviljelejatele suunatud ajakirjadest, ajalehtedest ja artiklitest.