|
Kas jätta muru pügamisel tekkiv rohuhake maha lagunema või kokku riisuda, kasutada multšimiseks või kompostida?
Sageli võib lugeda soovitust jätta niidetud rohi murupinnale lagunema, kuna see on keskkonnasõbralik – siis peab muru vähem väetama. Rohulõikmed sisaldavad palju lämmastikku, fosforit ja kaaliumi, mida taimed saavad pärast niite lagunemist kasutada. Niidujäätmed vähendavad ka vee aurumist mullast ja stabiliseerivad mulla temperatuuri, murutaimede paremaks kasvuks on seegi oluline.
Maaülikooli katsest selgus aga see, et kõige suurem mõju taimekasvule oli maikuus murule jäetud lõikmetel, juunis oli mõju juba väiksem ning alates juulist need muru kasvu enam ei mõjutanud. Aina tihedamaks muutuv taimik ei lase siis lõikmetel mullapinnale vajuda, see on aga vajalik, et niidetud rohi kiiresti laguneks.
Niite jätmine murule on otstarbekas seni, kuni see vajub mullale. Kui järgmise niitmise ajal on suur osa eelmise korra rohulõikmetest murupinnal alles, annab see märku, et edaspidi tuleb niidetud rohi murult eemaldada.
Õhuke kiht rohujäätmeid ei kahjusta muru otseselt, kuid vähendab selle dekoratiivsust. Paks kiht seevastu takistab valguse jõudmist taimedeni, muru hõreneb ja muutub kollakaks, taimikusse võivad tekkida tühikud, kus peagi tärkab umbrohi.
Kuivanud niide laguneb aeglasemalt
Palaval ja kuival perioodil kuivas murule jäetud niide väga ruttu ning selle lagunemine aeglustus märgatavalt. Lagunemine aeglustus juba siis, kui õhutemperatuur tõusis üle 10°. Korra juba kuivanud rohujäätmed lagunevad aeglasemalt kui need, mis püsivad pärast niitmist kaua niisked. Vihm ei kiirenda kuivanud jäätmete lagunemist kuigivõrd.
Katsest selgus, et maikuus muru pinnale jäetud rohulõikmete mõju oli kõige suurem sajustel aastatel. Vihm ei lasknud jäätmetel kuivada, see aitas lõikmeil mullale lähemale jõuda ja need lagunesid kiiresti.
Seega on muru otstarbekas niita vahetult enne vihma või siis tuleb pärast niitmist muru korralikult kasta. Kuival ja palaval ajal on õigem rohujäätmed murult eemaldada.
Multšimisel on omad ohud
Viimastel aastatel on propageeritud niite jätmist murule niiduki multšeris peenestatud massina, mis peaks kiirendama rohulõikmete lagunemist. Katse näitas, et ka multšimisel on omad ohud.
Ülekasvanud ja ka märja muru niitmisel kipub peenestatud rohi kogunema tompudesse. Kui need jäävad kauaks murule, võib taimik tompude all kahjustuda. Seetõttu ei tohiks märga ja ülekasvanud muru niita multšimisrežiimis. Kui seda siiski teha, tuleb pärast niitmist tombud rehaga laiali lõhkuda ja jäätmed hajutada.
Lagunev niide ei asenda väetist
Paljud usuvad, et kui jätta rohujäätmed murule lagunema, siis ei olegi vaja muru väetada. Katse tulemused olid vastupidised.
Jäätmete positiivne mõju taimede kasvule avaldus ainult siis, kui samal ajal väetati taimikut lämmastikunormiga 160–240 kg/ha. Kui taimikut ei väetatud üldse või kui lämmastikunorm oli väike (80 kg/ha), läks rohulõikmete lagunedes neis sisalduv lämmastik mulla orgaanilise aine koosseisu ning see ei olnud taimedele omastatav. Seetõttu osutus väetamata variandis rohujäätmete mõju kasvule isegi negatiivseks.
Katsest võib ka järeldada, et kui niide murule jätta, vajavad väetist eelkõige nooremad, kuni kümneaastase taimikuga murud ja ka väga kehvale mullale rajatud muru. Vanema muru väetisevajadus nii tõsine ei ole, sest aastatega mulla orgaanilise aine koosseisu seotud lämmastik hakkab sealt hiljem vabanema.
Ohtlik kõdukiht mullapinnal
Ilusa muru võib sageli rikkuda mullapinnale tekkiv kõdukiht. See takistab mullas õhuvahetust ja vähendab väetise efektiivsust, seetõttu muru hõreneb. Kõdukiht koosneb peamiselt pooleldi lagunenud muruniitest. See tekib siis, kui niidet laguneb ära vähem, kui juurde tuleb.
Kõdukiht tekib murule isegi siis, kui niidet sinna lagunema ei jäeta. Kõdukihti tekitavad eelkõige need rohulõikmed, mis jäävad murule lagunemiseks ebasoodsates ilmastikutingimustes. Kuumal ja palaval ajal on seega kindlasti õigem rohujäätmed murult eemaldada.
Allikas: Maakodu/Suvi Aias 2012
