: Lootusetult külmaõrn ida-elupuu viljub Hiiumaal

DELFI

Uudised e-mailile

Päeval:
16 .. 18°C

Öösel:
8 .. 11°C

Täpsem ennustus >

Neljapäev, 9. september

Lootusetult külmaõrn ida-elupuu viljub Hiiumaal

`From:`	`"Siia tuleb Sinu nimi" <Siia tuleb sinu e-mail>`
`To:`	`<Siia tuleb saaja e-mail>`
`Subject:`	`Loe Maalehest`

Tere!
Siia tuleb Sinu nimi saatis Sulle selle artikli
Tema kommentaar: Siia tuleb sinu kommentaar
Lootusetult külmaõrn ida-elupuu viljub Hiiumaal
--------------------------------------------

Tapio Vares, Hiiumaa 17. november 2009 09:00

Ma sain ta vahemere küpressi pähe 2001. aastal
sünnipäevaks. Ilma erilise perspektiivitundeta suskasin ta
maha. Vastu ootusi jäi pisike puutitt ellu.

ET LUGEDA SEDA ARTIKLIT kliki alljärgnevale viidale
http://www.maaleht.ee/archive/article.php?id=26925047

--------------------------------------------
Maaleht
http://www.maaleht.ee/
--------------------------------------------

Puud ja põõsad

Miniõunapuud annavad kõva saagi ja võtavad vähe ruumi

Ahvenamaal läksid paarikümne aasta eest moodi miniõunapuud, mida saarel praegu väga rohkelt kasvatatakse ning mis on pea täielikult välja vahetanud suured vanad puumürakad.

Miks tasub okaspuid istutada sügisel? (2)

Sügisese istutamise kasuks osutavad suurem veevaru mullas, mis on tähtsam liivakatel kergetel muldadel, ja taimede arengust lähtuv pikem istutusperiood võrreldes kevadega, mil pungade puhkemine paljasjuursetel või juurepalliga istikutel sobiva istutusaja lõpetab.

Tunne pihlapuid: levinud ja haruldased liigid (3)

Pihlakat on eestlased ikka austanud, teda aiaväravasse ja kopliserva istutanud.

Pilgupüüdjaks kohev parukas

Parukapuu on eestikeelse nime saanud viljade järgi – need katavad põõsast tihedate kohevate kobaratena.

Hortensiad, kesk- ja hilissuvised õitsejad

Hortensiad on enamasti heitehised, harvem igihaljad põõsad, liaanid või puud, mis pärinevad Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ja Ida-Aasiast.

Kasuliku koorega paakspuu (2)

Nimest hoolimata kasvab paakspuu enamasti paari-kolme meetri kõrguse põõsana.

Näpunäiteid okaspuuheki pügajale (1)

Okaspuuhekk pügage ära augustis, sest siis jõuab enne talve areneda lõikehaavadele kaitsev haavakude, mis tagab kahjustusteta talvitumise, ka talvitusstress on sel juhul väiksem.

Uhke õitseja mürikaaria

Õitsvat mürikaariat nägin üle 30 aasta tagasi ühe Kirgiisia mägijõe kaldal. Arvasime tookord, et see põõsas peaks ka meil kasvama, aga õitsvalt taimelt ju seemneid ei leia. Nõnda see mõte vaid mõtteks jäigi.

Kas viljapuude talvekahjustust saab ravida?

Lugeja küsib, mida teha külmakahjustuse saanud viljapuudega.

Maitsvate viljadega mooruspuu (3)

Mooruspuu lehed on siidiusside põhitoit. Eestis on mooruspuud püütud kasvatada juba üle saja aasta – küll mitte ussisöödaks, vaid maitsvate marjade tõttu.

Puu hakkas esmakordselt õitsema 91-aastasena (1)

Aednikud hooldasid puud alates 1919. aastast lootusega, et see hakkab õitsema. Nüüd on see hetk lõpuks saabunud.

Igihaljas lehtpõõsas mahoonia

Meie kliimasse sobivaid aasta ringi rohelisi lehtpõõsaid ei ole kuigi palju. Rikkalikult õitsevana suudab nendest rododega võistelda ainult mahoonia.

Söödava kuslapuu marjad valmivad aias esimesena (2)

Aias esimesena valmivad söödava kuslapuu sinised marjad on maitsvad ja sisaldavad rohkem C-vitamiini kui maasikad.

Läätspuu - vähenõudlik ja elegantne hekitaim (3)

Läätspuu teaduslik nimi on tuletatud mongoli keelest. Sealmail kutsutakse teda sõnaga karagan. Nii mongoli kui ka paljudes turgi keeltes tähendab sõna kara musta.

Pärast jaanipäeva võib taas õunapuid lõigata (4)

Pärast jaanipäeva kuni augusti lõpuni võib taas õunapuid lõigata. Suvise lõikuse kasuks räägib vesivõsude mittetekkimine ja haavade kerge paranemine.

Aktiniidia ehk põhjamaa kiivi on tõeline C-vitamiinipomm (1)

Tiheda ja kauni lehestikuga aktiniidiad sobivad ehteks inetutele majaseintele aga ka lehtlasse ja terrassidele. Maheda maitsega marjad sisaldavad rohkelt c-vitamiini ja tugevdavad immuunsüsteemi.

Õunapuud – maikuu õitsejad

Mais puhkevad aedades ja parkides õide õunapuud. Aed-õunapuu (Malus domestica) on aretatud inimese poolt mitme loodusliku liigi ristamisel ja eristatav teistest liikidest suurte viljade poolest.

Kas Eestis viljunud mandlipuu pähkleid võib süüa? (3)

Lugeja kirjutab, et tema mandlipuul oli ühel aastal küljes kaheksa mandlit. "Süüa ma neid ei julgenud, pidid vist mürgised olema. Olen kuulnud, et siinne mandlipuu olla mürgine või on see vale jutt?"

Mandlipuu – imeilusate õitega aiaehe (7)

Üks ilusamaid kevaditi õitsvaid puid on täidisõieline mandlipuu (Prunus triloba). Mõned nõuanded, kuidas selle taimega koduaias ümber käia.

Vähenõudlik lumimari talub hästi pügamist

Lumimari on igati oma nime vääriline sügisel, kui lehed langevad. Valgete, kaua põõsal püsivate marjade järgi on see Põhja-Ameerikast pärit põõsas saanud nime paljudes Euroopa keeltes.

Milliseid töid teha mais viljapuuaias? (3)

Põhilise väetise said viljapuud juba sügisel. Kevadel andke kasvu ergutuseks igale suurele õunapuule 5–6 peotäit lämmastikväetist, kas ammooniumsalpeetrit või 3–4 peotäit karbamiidi. Noorematele õunapuudele andke veidi vähem, samuti ploomipuudele.

Vana puu uus elu (4)

Aias tekib ikka vajadus mõni ilu- või viljapuu maha saagida või koguni välja juurida. Likvideerimisele määratud puule saab anda hoopis uue hingamise, kui muuta ta aia üheks kujunduselemendiks.

Aplad jänesed tegid õunapuuaias puhta töö (11)

Jänesed ja kitsed pääsesid tänavuse kõrge lume tõttu ka nendesse aedadesse, kus tara korralikult ümber.

Kas kõrbenud okaspuudest saab veel asja? (5)

Viimatine talv oli okaspuude jaoks väga ränk, päikesepõletusega puid on kõikjal üle Eesti. Mõnel pool piisas päikesekahjustuse tekkeks vaid mõnest tunnist, sedavõrd tugev oli veebruaris-märtsis päikese ja lumelt tagasi peegelduva kiirguse koosmõju.

Vana õunapuu noorenduskuur (1)

Kui hooletusse jäänud vana, aga veel viljakandvas eas õunapuud veidi sae ja kääridega aidata, saab temast paari aastaga päris ilusa kompaktse puu, mis annab ilusaid õunu.

Soovitusi marjapõõsaste lõikamiseks

Põõsaid võib lõigata sügisel või kevadel, ent viimasel juhul läheb kiireks. Niipea kui lumi on sulanud, paisuvad pungad ning varsti ilmuvad lehedki.

Elulõngade kevadine hooldus

Kevadel tuleb elulõngadelt eemaldada katted, kontrollida üle toestused ja alustada väetamist.

Jänesed koorisid viljapuid, tihased nokkisid mesilasi (2)

Üllatav pole mitte see, et erakordselt külma- ja lumerohke talv lubas jänestel hangesidpidi aedadesse viljapuid närima tulla, vaid et tihased sõid mesitaru juures mesilasi.

Lõika puid õigesti (3)

Mida tasub teada puude ja põõsaste lõikamise kohta.

Kauniõieline verev askleepias – nii õue- kui toataim

Lõuna-Ameerika troopilistelt aladelt pärinev verev askleepias (Asclepias curassavica) on kaunite säravate õitega igihaljas poolpõõsas. Külmaõrna taimena saab meil verevat askleepiast kasvatada õues üheaastasena või toas potitaimena.

Taimlate talv esialgu kestab

Metsataimlad ja -kultuurid on veel lume all, aga taimekasvatajate telefonid on piirkonniti juba punased.

Millise ilmaga tuua tuppa kaseoksi

Mida lähemal on puude-põõsaste lehtimise ja õitsemise aeg looduses, seda rutem lähevad oksad ka vaasis lehte-õide. Seepärast sobivad esimesena ajatamiseks kõige paremini kase-, lepa- ja pajuoksad.

Granaadipuu seemnest kasvab huvitav toataim (2)

Maitsvad ja aromaatsed granaatõunad on mõnusad süüa, kuigi sisaldavad rohkesti seemneid. Granaatõuna (botaaniliselt küll mari) seemneist saab kasvatada üsnagi atraktiivse, kaunite säravroheliste läikivate nahkjate lehtedega ning asteldega varustatud toataime.

Kerria põõsad on kaunid nii suvel kui talvel (1)

Heitlehiste põõsaste hulgas püüavad aias talvel pilku kerria ja ebakerria. Esimene võlub oma rohelise koorega okste, teine aga kaua põõsal püsivate viljadega.

Lumepuu võiks olla iga aia ehe

Lumepuu on igati oma nime väärt – juuni lõpus katab teda valge õitelumi, nõnda et lehti pole peaaegu nähagi.

11SA26MAR08LL6

Kohv ja piim viljapuude kaitseks (3)

Metssigadel on väga tundlik haistmismeel. Kui aiapostidele meetri kõrgusele kinnitada suitsukonidega täidetud konservikarpe, teeb see neid ettevaatlikuks ning nad hoiavad aiast eemale.

lodjapuu

Lodjapuu on hinnatud marjataim

Lodjapuu on ilus, aga väikese aia jaoks liiga suur, kasvagu ta parem edasi metsaserval või niiduveerel.

elupuu

Kuidas kaitsta potis kasvavaid puid külmumise eest

Milliseid okaspuid tasub kasvatada potis, et nad ka pärast krõbedamat talve ellu jääksid? Kuidas taluvad pakast konteinerisse istutatud lehtpuud? Küsime seda dendroloog Aino Aaspõllult.

kreeka1

Kreeka pähklipuu kasvatamine seemnest (16)

Kreeka pähklid ei anna küll palju lootust, et neid kasvama saada, aga kuna uudishimu sai võitu, siis otsustasin proovida.

10 jõulupuu ilunippi

Mida teha, et jõulupuu okkad ei hakkaks soojas toas nii ruttu varisema ja puu seisaks kauem ilus.

Arhiiv

Vanemad uudised

VIDEOTEST: Dacia Duster

VÄRAVAD: Eesti jalgpallikoondis viigistas Usbekistaniga 3:3

Milliseid töid teha septembris puuvilja- ja marjaaias

Milliseid töid teha septembris iluaias?

09.09 Mida head sisaldavad päikesekuivatatud tomatid?
09.09 Aedniku tarkus: sildista lillemugulad sügisel
08.09 Tunne taimi: lõvilõuga meenutav käokannus
08.09 Kui lähete ostma lillesibulaid
07.09 Kuidas hooldada sügisel toataimi?
07.09 Sibulaga gripi vastu (2)
07.09 VIDEO: millised seened tuleb kindlasti metsa jätta (15)
06.09 Küsi spetsialistilt nõu sibullillede kohta (1)
06.09 Pirtsakad rodod ehk polegi nii pirtsakad?
06.09 Lugeja küsib: miks sinningia enam ei õitse?

5. Euroopa Nooraednike kutsevõistlus

Eestlased said nooraednike võistlusel teise koha

vaata pilte

Aia- ja lillemess: orhideesid leidub igale maitsele

Maaleht
AS Eesti Ajalehed
Narva mnt 11e, 10151 Tallinn

Pank:
SEB Pank 10002019347001, kood 401
Äriregistri nr: 10004521

Üldtelefon: +372 661 3300
Faks: +372 661 3344
E-postl: ml[at]maaleht.ee

Toimetuse kontaktid

Mis on Maaleht.ee

E-post: veeb[at]maaleht.ee

Kasutajatingimused

Reklaam / Advertising
Trükireklaam
Internetireklaam
Lisade ilmumise graafik

Telli reakuulutus
Vaata kuulutusi

Kontakt: +372 661 3333
E-post: reklaam[at]maaleht.ee

Tellimine
Probleemid kättetoimetamisega:

Maaleht: +372 661 3366
Eesti Post: +372 661 6616
Express Post: +372 617 7717

E-post: tellimine[at]maaleht.ee

Tellimisinfo

Maalehe Raamat
Telefon: +372 661 3390
Faks: +372 661 3344

E-post: raamat[at]maaleht.ee

www.mlraamat.ee

Ajakirjad
Maakodu
Telefon: +372 661 3370
E-post: maakodu[at]maaleht.ee
www.maakodu.ee

Maamajandus
Telefon: +372 661 3381
E-post: maamajandus[at]maaleht.ee
www.maamajandus.ee