Tapio lood

Külmakindel vahemereline aed

Külmakindel vahemereline aed

Vahemerelise aiaga seostuvad eeskätt küpressid, palmid, oleandrid, loorberid ja õlipuud. Need kõik on meie tingimustes talviti tubased potitaimed.

Hiiumaa on huvitavate võõramaiste puuliikide poolest lubamatult vaene

Hiiumaa on huvitavate võõramaiste puuliikide poolest lubamatult vaene (5)

Vahel Käinasse sattudes olen ma möödaminnes jäänud imetlema sealseid serbia kuuski. Seejuures mõelnud: peaks ikka omale kah ühe hankima. Paraku pole ühtegi siin saare taimeärides seni ette juhtunud ja nii tema jäi. Pealegi polnud mul õiget kohta.

Kas hankida uus mõrtsukhaug?

Kas hankida uus mõrtsukhaug? (2)

Kohtasin Käinas Tarammi. Muuseas küsis ta, kuidas meil vesirotid kah elavad? Ikka uuristavad tiigikalda ja õunaaia maa seest tühjaks? Et enne seal elanud Ottumaril olnud ilus kasvu viskav õunapuu, ühekorra vajus viltu. Selgus: juured alt viimseni ära söödud.

Tiigikallas magnooliate ja puispojengiga

Tiigikallas magnooliate ja puispojengiga

Läinud nädala ühel pigem sügiseselt kõletuulisel päeval põikasin Käinas sisse Mareti aiapoodi. Nagu ikka, niisama, igaks juhuks.

Linnuriik on pagamana põnev, kui seda veidigi silmanurgast kaeda

Linnuriik on pagamana põnev, kui seda veidigi silmanurgast kaeda

Ma ei imesta sugugi, miks nii paljudest inimestest saavad linnuvaatlejad. Linnustik on, arvestades me kasinat põhjamaad, hirmus rikkalik. Linnustik on liigirikas, paljud laulavad ilusasti, linnud on kasulikud kahjurputukate ja vereimejate (sääskede) ohjeldamisel. Kuigi mul endal puudub ornitoloogiline soolikas, tekib vahel ometi hetki, kui jään neid lummatult vaatama.

Maaparandus Hiiumaa moodi

Maaparandus Hiiumaa moodi

Seitsmenda aprilli hommik tervitas väga ebameeldiva talve tulekuga: Kesk-Hiiumaal 4 tolli lörtsilund. Jõululaulud kippusid peas vasardama. Kõik lumi- ja märtsikellukesed, krookused ning iiriseõied olid valeva vaiba alla kadunud.

Kevade tulemine

Kevade tulemine

Igal aastal tuleb kevad isemoodi ja erineval ajal. Tänvu tundus, et tuli teine õige vara, ent saabuv aprillikuu näitab karmimat palet. Meie kliimas on kevade võidukäiku takistavad tagasilöögid paratamatud. Siinkohal väike päeviku ülevaade märtsi viimasest dekaadist Kesk-Hiiumaalt.

Üks selle talve ellujääja – pontose rodo

Üks selle talve ellujääja – pontose rodo

Istun 25. märtsi õhtupoolikul päikesepaistelisel metsaaia nõlval. Ka siin on peagu kõik vabaks sulanud. Vaid vonklevat tiiki katab sinakas urbne jää just nagu liustikukeel.

Teeks õige ühe sojasuve?

Teeks õige ühe sojasuve?

Ühte ma ütlen: seemnepoodi on targem minna täiskõhuga. Minuga juhtus jälle kogemata vastupidine. Sattusin otsaga Käinasse Mareti ärisse, endal kotis äsja ostetud värske kurk, sepik ja suitsuheeringas ning tundsin vägisi, kuidas neelud eelseisva söömaaja järele käima hakkasid.

Potitaimede õuehooaeg on pihta hakanud

Potitaimede õuehooaeg on pihta hakanud

10. märtsi hommik tervitas niiske õhuga, tibutas seenevihma. Viimaks ometi sulad saabunud! Eelnevad päevad olid küll päikest täis, paraku steriilsed ja elutud. Valitsesid miinused, lumi ei sulanud.

Zamia ehk käbikas – ürgne eksoot Mehhikost

Zamia ehk käbikas – ürgne eksoot Mehhikost (1)

Mullu ühel septembripäeval ühes Kärdla lillepoes jäi mulle möödaminnes silma iseäralik taim: Zamia. Hiljem kodus ei andnud see ilmutus mulle asu. Mõelda, säärane haruldus Hiiumaale eksinud!

Väike plaatanisalu Hiiumaal oleks täitsa tore

Väike plaatanisalu Hiiumaal oleks täitsa tore (3)

Plaatan on üks üsna isemoodi ilus puu. Suvel võlub ta oma rikkaliku sügavrohelise lehestikuga, raagus ajal paelub tema lapimustriline hele tüvi, samuti ohtrad rippuvad seemnepallid.

Igihalja makja juttu keset talve

Igihalja makja juttu keset talve (2)

Läinud nädala teisipäeval tõusis temperatuur korraks ühtäkki -1 kraadini. Peale kuu alguse kahekümnekraadiseid päevi tundus see suisa palav.

Eksootiline aiarännak Hiiumaa südames

Eksootiline aiarännak Hiiumaa südames (1)

Suve lõpus käisin külas Tapio Varesel, kelle muhedad taimelood veebilehes Aialeht.ee on aiahuvilistele juba paar aastat mõnusaid lugemishetki pakkunud.

Albitsiad Hiiumaale kasvama?

Albitsiad Hiiumaale kasvama? (4)

Võiks arvata, et järjekordne karm talv võtab igasuguse isu katsetada võõrsilt pärit eksootiliste taimedega. Mõneti see minu puhul nii ongi.

Siberi talv ähvardab aedniku ihualasti jätta

Siberi talv ähvardab aedniku ihualasti jätta (6)

Jälle see talv. Kevad ja suvi täis ringisebimist on ammu kaugele jäänud, ka sügis oma rahunemise ja mõtete settimisega. Jälle talve süda, taas keset ei miskit.

Eesti jämedaim künnapuu elutseb Hiiumaal

Eesti jämedaim künnapuu elutseb Hiiumaal (3)

Aasta algul soetasin endale Eesti Looduse detsembrinumbri. Enim tähelepanu pälvis Hendrik Relve artikkel Eesti jämedaimatest jalakatest ja künnapuudest. Tuleb välja, et Kõpu poolsaarel kasvab suisa kaks Eesti tippude hulka kuuluvat jalakat: üks Hirmustes ja teine Kidastes. Vahest ehk liigagi taigailmelise-okaspuise Kõpu kohta on see kõva sõna.

Mastikspistaatsia – kaunis potitaim

Mastikspistaatsia – kaunis potitaim

Jaanuari külmade saabudes rändas mu vahemerelisest aiaosast teiste seas siseruumi ka mastikspistaatsia (Pistacia lentiscus). Saadud on ta tunamullu suisa Eesti kaubandusvõrgust, ent tutvus selle liigiga algas mul märksa varem.

Puusõnajalg jaanuari vihmas ja lumes

Puusõnajalg jaanuari vihmas ja lumes (2)

Dicksonia antarctica nime teine pool kõlab kuidagi müstiliselt. Teadupärast ei kasva Antarktikas juba vist mitu miljonit aastat mingeid sõnajalgu.

Katse: puuvõõrikuseemnete külvamine Hiiumaal

Katse: puuvõõrikuseemnete külvamine Hiiumaal (11)

Kui kunagi kahekümneselt sõbraga Prahasse hääletasime, jäid meile Poolas silma raagus papleid täitvad igihaljad kerad. Iseäranis kubises neist Wroclawi ümbrus.

Kevad algas jõulukuul

Kevad algas jõulukuul (1)

Oli super sügis peale super suve. Eelmisest karmist talvest vintsutatud taimed said aega end taastada ja uueks talveks valmistuda.

Břeclavi lillelised tänavad

Břeclavi lillelised tänavad

Peale väikest põiget üle piiri Austriasse jäi meil tagasi Tšehhis Břeclavi linnas aega kolm tundi Varssavi rongini. Nõnda kasutasime selle ära lihtsalt sihitult lonkimiseks.

Iharosberényi - maisiridade taga haljendavad kastanisalud

Iharosberényi - maisiridade taga haljendavad kastanisalud

Edela-Ungaris asuv Iharosberény on kastanikasvatuspiirkond. Asulast põhjakaarde jääb hulk vanu istandusi, kus leidub õige toekaid iidse moega kastanipuid.

Iharosberényi mammutipuude all

Iharosberényi mammutipuude all (1)

Iharosberény (hääldub umbes: iharošbären’) asub Edela-Ungaris, linnulennult vaid paarkümmend versta Horvaatia piirist. Sellesse väheldasse Ungari maa-asulasse tõi meid kaks põhjust: vanad kastaniistandikud ja mammutipuud.

Héviz – nagu jääajaeelne Euroopa

Héviz – nagu jääajaeelne Euroopa (7)

Balatonist ja Keszthelyist kümmekond versta eemal asub Héviz. Mina ei teadnud sellest paigast midagi, ent reisikaaslane Erko tahtis seal kindlasti ära käia. Tema sõnul olla Héviz Euroopa tipptase. Nimelt asuvat siin meie maailmajao suurim, viie hektariline termaaljärv. "Ahjaa," tuli mulle meelde, "see järv, kus õitsevad punased vesiroosid?"

Tihanyi – kõrbenud rohust hõbetas sadu ja sadu lavendlimütakaid

Tihanyi – kõrbenud rohust hõbetas sadu ja sadu lavendlimütakaid (7)

Tihanyi poolsaare roostikuselt läänerannalt üles Tipumäele turnimine koos pommseljakotiga võttis parajasti võhmale. Tipumägi ehk Csucs-hegy on kogu poolsaare kõrgeim, ulatudes 232 m merepinnast, küünitades seega oma terava tipu ligi 130 m Balatoni veteväljast. Tekkelt kujutab mägi endast muistset suurt geisrikoonust.

Üle pea lopsakad banaanid, õitsvad lantaanid – oli täitsa liig

Üle pea lopsakad banaanid, õitsvad lantaanid – oli täitsa liig ^{Bratislava botaanikaaed III osa}

Jalgrada kulges läbi varjulise kiviktaimlaoru, kus kohtasime eksootilisi sõnajalgu, kus õitsesid sibullillede sternbergiate kollased õiekarikad.

Uus unistus – tsitrusekasvatusest 59. laiuskraadil

Uus unistus – tsitrusekasvatusest 59. laiuskraadil ^{Bratislava botaanikaaed II osa}

Järgmiseks viis teerada bambustihnikutesse. Keskmise sõrme jämedused kõrred küünitasid oma graatsilist igihaljast lehestikku 5 m kõrgusele.

Bratislava Botaanikaaed - pääse vahemerelisse parki

Bratislava Botaanikaaed - pääse vahemerelisse parki ^{I osa}

Bratislava botaanikaaed on asutatud 1942. aastal ja asub seitsmel hektaril Doonau ääres Lafranconi silla naabruses. Seega paraja jalutuskäigu kaugusel vanalinnast, piki plaatanitega palistatud kaldapromenaadi.

Kevadine Bratislava printsessipuude lillades õiepööristes on kindlasti suurepärane

Kevadine Bratislava printsessipuude lillades õiepööristes on kindlasti suurepärane

Bratislava meeldib väga paljudele. Vanalinnas ja selle ümbruses kulgedes arvaks ta märksa väiksemaks kui tegelikkus seda on. Paratamatult jagub kole rajoone sellegi linna servisse, iseäranis karpmajaline-korstnaline vaade rikub panoraami linnusemäelt lõunasse ja edelasse üle Doonau kiigates.

Kuidas üks nõiapuu oma uude koju jõudis

Kuidas üks nõiapuu oma uude koju jõudis

Ühel mihklikuu lõpupoole päeval kõndisin läbi Kärdla, kotist välja küünitamas mitme jala kõrgune puuvits, mille küljest soe sügistuul ajuti kuldseid lehti endaga kaasa pillutas.

Igihaljas soldanellivaip rõõmustab aednikku terve aasta

Igihaljas soldanellivaip rõõmustab aednikku terve aasta

Ma pole üldsegi usin rohija. Peenar peab minema ikka õige tihedaks, enne kui märkan korda majja lööma hakata. Teisalt on see ajutine metsistumine täiesti omal kohal.

Hiidhüatsint – veel üks aafriklasest talvituja koduaeda

Hiidhüatsint – veel üks aafriklasest talvituja koduaeda

Ikka veel ei taha ma hästi harjuda mõttega, et mõned lopsakad Lõuna-Aafrika lilled suudavad avamaal täiesti rahulikult vastu pidada ka Eesti hirmsas kliimas. Aga nii tema on.

Nagu taevast alla sadanud: sügislillevälu Palade lähistel

Nagu taevast alla sadanud: sügislillevälu Palade lähistel

Esiteks peab kohe igaks juhuks üle seletama, et sügislill pole teps sügisel õitsev krookus, vaid kuulub koguni omaette sugukonda.

Sügisene sibulamaania ehk sibulad mulda!

Sügisene sibulamaania ehk sibulad mulda!

Sibulad on head asjad. Mul on raske mõista inimesi, kes ei armasta sibulaid. Võtame või õlis praetud sibulad – väga toekas suutäis, liha pole vajagi!

Bergeenia on tõeline ellujääja

Bergeenia on tõeline ellujääja (2)

Viieteistkümne aasta eest tabas mind ohjeldamatu sõnajalgade, osjade ja sammalde vaimustus. Poolvarjuline kiviktaimla sobis sellise koosluse tekitamiseks suurepäraselt.

Sarapuu kaloririkkad viljad - Eestimaa looduse tipp

Sarapuu kaloririkkad viljad - Eestimaa looduse tipp (5)

Tänavu paistab olevat väga hea pähkliaasta. Ei tea, mida see ennustab, kas järjekordset arktilist talve? Küllap siiski on vilju täis sarapuud lihtsalt sobivate tingimuste koosmõju. Tolmlemine oli õigel ajal, ega jäänud pakaste vahele.

Ebausust aianduses: kiitlemine ei too head

Ebausust aianduses: kiitlemine ei too head

Olen nagu enamik n-ö õigeid eestlasi kiitusega väga kitsi. “Nojah, pole viga, käib täitsa küll” kõlab juba vaat et lausa ülevoolavalt positiivse hinnanguna. Vanarahva uskumusedki taunisid liiga suure suuga kiitjaid. Umbes, et kaetavad või sõnuvad ära.

Nutipõõsas moondus kletraks

Nutipõõsas moondus kletraks (1)

Paari aasta eest tellisin omale nutipõõsa. Sel USA idaosast pärit madaraliste sugukonna esindajal on vägagi pilkupüüdvad valged õisikupallid.

Uhke vaatamisväärsus Riias - viljuv hõlmikpuu

Uhke vaatamisväärsus Riias - viljuv hõlmikpuu

Riia on läbisõidulinn teel lõunapoolsemasse Euroopasse. Me oleks tagasiteel temast selgi korral kiiresti läbi põrutanud, aga selgus, et kaugbussid on südasuviselt puupüsti täis.

Arhiiv »

Vanemad uudised »

airBalticu tegevjuht: Estonian Airi reisijatearvu kasv on muljetavaldav (4)

Mootoribensiini hinnad langesid enim Lätis (2)

Aedniku kiired päevad mais

Maikuu tööd köögiviljaaias

18.05 Täna on rahvusvaheline taimede lummuse päev
18.05 Kirsid, keda koduaias kasvatada (12)
18.05 Armsad paulikesed Botaanikaaias
17.05 Türi lillelaadal esmakordselt kaupleja Soomest (8)
17.05 Magus melon ja arbuus koduaiast (5)
16.05 FOTOD: Kaunid nartsissid Normeti põllult (4)
16.05 Eksootilise olemisega äädikapuu (15)
16.05 Tallinna Botaanikaaias näeb haruldasi säntpooliaid
15.05 Pirital saab tutvuda põnevate aedadega
15.05 Eesti meister lilleseades valitakse Läänemerel

Kuidas istutada viinapuud

Kuidas istutada viinapuud (1)

Kirsi- ja ploomiistikut valides jälgi juurestikku

Kirsi- ja ploomiistikut valides jälgi juurestikku (2)

Mustikal ei tule marjad külge

Mustikal ei tule marjad külge (4)

FOTOD: Kaunid nartsissid Normeti põllult

FOTOD: Kaunid nartsissid Normeti põllult (4)

FOTOD: Tulbifestivalil saab imetleda 55 000 tulbi ilu

FOTOD: Tulbifestivalil saab imetleda 55 000 tulbi ilu (3)

Punta Cana – lausa jumalik puhkus. Dominik…

La Strada Itaalia ringreis

Täna on rahvusvaheline taimede lummuse päev

Täna on rahvusvaheline taimede lummuse päev

Türi lillelaadal esmakordselt kaupleja Soomest

Türi lillelaadal esmakordselt kaupleja Soomest (8)

Tallinna Botaanikaaias näeb haruldasi säntpooliaid

Tallinna Botaanikaaias näeb haruldasi säntpooliaid

reklaam

Maaleht
AS Eesti Ajalehed
Narva mnt 11e, 10151 Tallinn

Maalehe toimetus
Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Pank:
SEB Pank 10002019347001, kood 401
Äriregistri nr: 10004521

Üldtelefon: +372 661 3300
Faks: +372 661 3344
E-postl: ml[at]maaleht.ee

Toimetuse kontaktid

Mis on Maaleht.ee

E-post: veeb[at]maaleht.ee

Kasutajatingimused

Reklaam / Advertising
Trükireklaam
Internetireklaam
Lisade ilmumise graafik

Telli reakuulutus
Vaata kuulutusi

Kontakt: +372 661 3333
E-post: reklaam[at]maaleht.ee

Tellimine
Probleemid kättetoimetamisega:

Maaleht: +372 661 3366
Eesti Post: +372 661 6616
Express Post: +372 617 7717

E-post: tellimine[at]maaleht.ee

Tellimisinfo

Maalehe Raamat
Telefon: +372 661 3390
Faks: +372 661 3344

E-post: raamat[at]maaleht.ee

www.mlraamat.ee

Ajakirjad
Maakodu
Telefon: +372 661 3370
E-post: maakodu[at]maaleht.ee
www.maakodu.ee

Maamajandus
Telefon: +372 661 3381
E-post: maamajandus[at]maaleht.ee
www.maamajandus.ee