DELFI

Uudised e-mailile

Päeval:
10 .. 15°C

Öösel:
8 .. 12°C

Täpsem ennustus >

Neljapäev, 2. september

Lume sulades tuleb aias valvas olla

Tagasi artikli juurde

Selle artikli kohta on 1 kommentaar

Sorteeritud esimestena:

vanemad

sotu, 09.03.2010 17:43
Õnnelik mees, kes sulailmaga juba aias teed juua sai! Meil Lääne-Virumaal on terrassilt aeda pääsemise värava ees 1,5 m kõrgune lumehang-osalt muidugi katuselt allaroogitud lumest. Aga ega aias alla meetri lund ka pole. Mis lume all toimub, pole aimugi.Sellest, et mõnelt põõsalt-puult lumekoormat vähendama hakata-ei tasu unistadagi-vööni ulatuvas lumes taimi üles leida ja välja kaevata tundub üsna mõttetu tegevusena...Ega midagi, ootame kevadet!

Lisa kommentaar

Tapio lood

Humala kiituseks: uhkemat liaani annab otsida (15)

Humal kasvas meil juba ammu luitepealse maja seina ääres. Aga teismelisel nagu ikka, olid mul muud huvid ja nii ei pööranud ma talle suuremat tähelepanu. Õllesõber ma toona veel kah ei olnud.

Vihmane suvepäev sunnib aednikku puhkama

Vihm. Lausvihm. Algul nagu arglik ja veidi kõhklev, siis aga saab ta hoo sisse. Vaated mattuvad halli värelevasse kardinasse.

“Palverännakud” Ellamaa ranniksekvoia juurde

Juba kolmandat aastat järjest ei tähenda Nurga puukooli külastus Ellamaal mulle mitte ainult ülemere osturetke.

Aedniku tarkus: üheksa korda oota, üks kord lõika (1)

Aastate eest andsin oma Virumaa tädile kaasa kohalikust hiiumaisest seemnest kasvatatud pöögi- ja valgepöögiistiku. See oli vist 2006. aasta karm talv, kui pöök seal karmis Eesti kirdeservas hinge heitis.

Õngu metsas vohavad eksootilised rodod (1)

Mu mandrituttav polnud Hiiumaa läänerannikul Õngu ja Nurste kandis veel käinudki, sestap tuli see viga ruttu parandada.

Plaatan – ainulaadse värviga varjuandja (1)

Tänavune vaat et kümnendi talv tegi iluaianduses omad korrektiivid. Kui igasugu kiirekasvulisi põõsaid on kerge asendada, siis eksootiliste puude osas on küllap paljudel katsetamise entusiasm veidikeseks jahtunud.

Suveidüll koduaias veepeegli ja lilleaasaga

Suvi on paganama lühike, tegelikult ainult kaks kuud: juuli ja august. Neist see kõige-kõigem on vaid juuli.

Kõige läänemaalikus Läänemaa osas (7)

Sõites Haapsalust Lihula poole, valdavad mind alati kahetised tunded. Mulle meeldib Läänemaa vägagi - kõik, mis on talle iseloomulik.

Kärdla linnapargi huvitavaim puu – harilik valgepöök

Punalehiste pöökide kõrval on Kärdlale tunnuslikud ka pukspuud. Nad ei torka küll samavõrd kaugelt silma, ometi pole põrmugi vähem tähelepanuväärsed. Iseäranis raagus ajal, mil pea inimesekõrgused igihaljad põõsamütakad naelutavad pilku näiteks Rootsi tänaval.

Müstiliselt mõjuv haruldus Kärdlas - hiidelupuu (2)

Kärdla on aedade ja parkide linn. On suisa öeldud, et see pole miski linn, vaid üks suur aed. Kärdla sümbolpuuks on vaieldamatult sanglepp. Kui paljud muud paigad Eestis võivad uhked olla oma tammede üle, siis siin jääb pilk ikka ja jälle vägevatele sangleppadele.

Vägev leid Krakovi botaanikaaias - sekvoiaallee (3)

Juba kaugelt hakkas paistma neli koonusjat puusiluetti, Krakovi botaanikaaia peamisi vaatamisväärsusi. Need olid suurimad oma liigi esindajad, keda ma seni elus näinud olin.

Krakovi botaanikaaed on täis üllatusi

Mul oli Krakovis aega vaid üks pärastlõuna. Nõnda pidin valima: kas vanalinn või botaanikaaed.

Hiiumaa looduses peidavad end saladuslikud maokeeled

Nurmenukuaasade, võililleväljade ja toomingalume aeg on ümber saanud. Õunapuude õielehedki pudisevad. Esimese suure lillepeo järel tahaks justkui veidi hinge tõmmata, ent tegelikult jätkub kõik suure mürinaga edasi.

Hallid käpad murus loovad efektse vaatepildi

Hall käpp (Orchis militaris) on vist üks esimesi käpalisi, keda ma elu sees tundma õppisin. See orhidee on meie silmatorkavamaid käpalisi. Esiteks oma lihavavõitu välimuse poolest, mida krooniv hallikas lillaroosa õisikupea meenutab kaugelt pisut ehk hüatsinti.

Feng Shui aias (4)

Just sellise pealkirjaga Richard Websteri raamatu laenutasin mõne aja eest kogust. Lihtsalt jäi enne bussi peale tormamist lõpuks midagi näppu. Skeptilise eestlasena tekkis ühtlasi eneseõrrituse moment: noh, saab näha, kas mu aed on puha täiesti valedel alustel?

Pärsialik kevad looduslike tulpidega

Mullu sügisel soetasin prooviks mõned loodusliku tulbi sibulad ning kohe kevade tulles pistis iga maasse torgitud kribula kohalt nina välja tume lihav piik. Iseäranis nobedalt kukkusid arenema Tulipa turkestanica’d.

Rhododendron ponticum – Euroopa looduse uhkeim rodo (2)

Piki aastaid olen imetlenud siin-seal Eestis ette jäävaid rodosid. Näiteks Tallinna botaanikaaias loovad kõrged rodopõõsad tammepuude taustal väga lummava pildi. Vähem eksootiline pole rodomännik Hiiumaa läänerannikul Õngul. Nad on nagu mingid troopilised kummipuud, kes imekombel peavad hästi vastu ka siin kaugel põhjas.

Müstiline leid: Kärdla metsas kasvab küdoonia (11)

Kahe kuu eest, keset sügavat karmi talve, jõudis mingeid kõveraid teid pidi minuni äärmiselt huvitav teabekild. Nimelt kasvavat Kärdla metsas pesueht harilik küdoonia (Cydonia oblonga). Asja teeb harukordseks tõik, et see on Eestis võibolla ainus taoline metsistumise juhtum.

Parim varakevadine õitseja: kirss-kontpuu

Sellele pealkirjale võib nii mõnigi vastu väitma hakata. “Aga näsiniin? Aga forsüütia?” küsitakse.

Hiiumaal haljendab palmipeenar (6)

Paari nädalaga tärganud loodus tekitab tunde, nagu oleks karmilt Lapimaalt täiesti tasuta lõunasse sattunud. Muljet aitavad süvendada lume alt välja sulanud aiataimed. Ühe viimasena sulas mul kiviaia servast välja karuspalmipeenar.

Kevadistel sibuliiristel on suurepärane lõhn (1)

Päike teeb imet. Piisas tal hallpilviste päevade järel välja tulla, kui kõik muutus paugupealt. Lumeriismed kahanesid ruttu olematuks. Ere valgus valas kõik piduliku säraga üle.

Krookusevälu ootab päikest ja mesilasi

Muidugi pole kevade tulek siinmail üksainus pidev lust ja pillerkaar. Aprilli esimene nädalavahetus näitas Hiiumaal üpris morni palet. Ikka sompus ja vihmane, päevasooja vaid paar-kolm kraadi. Kontideni tungiv rõskus tuletas meelde inglasliku kurtmise viletsa, jooksvat tekitava kliima üle.

Kaeralillede ja lõhnavate gladioolidega Aafrika aed (1)

Nii uskumatu kui see ka praegu ei tundu, on suviti meie maalgi võimalik oma koduukse ette tuua kuiva sooja Kapimaa hingust: puha tõrvikliiliad ja kaeralilled segiläbi vohamas.

Talvise lumeteki all oli kevad kogu aeg olemas (1)

19. märts, päev enne pööripäeva. Öö läbi oli sula, päeval piilus päike, õhk soojenes korraks +6 kraadini. Kevad! Näe, lumikellukeste õienupud valendasid kirikakrarohus ning näsiniine õiepungad pakatasid lillat värvi.

Talvekahjusid saab hinnata juba praegu (13)

Vast ei kesta see lumeuputus enam pikalt. Aia avaratel aasadel patseerimisest tuleb siiski jätkuvalt ainult unistada. Aga et loodus järjepanu juba nii kutsuvalt kevadpäikselisi päevi on kinkinud, tekkis mul tubli tahtmine järele kaeda, kuidas aia asukatel kah läheb, kui suured on esialgsed kahjud.

Lume sulades tuleb aias valvas olla (1)

Veebruari lõpu ja märtsi alguse suur sula tähendas 65 päeva pikkuse miinuskraadide valitsemise ajutist katkemist. Viimati oli kraad plusspoolel jõulureedel. Igatahes äratas kauaoodatud sula justkui taliuinakust üles.

Veebruaris tuli päikesehetki suisa varastada

Mõnel aastal on sel ajal õitsenud juba lumikellukesed, on ilmunud suisa esimesed märtsikellukesed. See talv on nagu on, aga seda peab ütlema, et veebruar oleks vähemalt päikese poolest küll heldem võinud olla.

Hiiumaa mangopuul on kevad käes

Kui tsitrused välja arvata, siis üldiselt ma lõunamaa viljadest suuremat ei vaimustu. Kõige põhilisem on ikka lihtlabane õun. Nõnda juhtus kuidagi sedasi, et elu esimese mangovilja ostsin ma alles mullu jaanuari algul.

Mullu kanepipeenrad, tänavu mooniväljad (14)

Mõne aasta eest suviti Kuramaal käies avaldasid mulle muljet sealsetes aedades ning kartulivagude servas kõrguvad sõrmlehised kanepitaimed. Kanep on väga ilus taim, pealegi meie vanarahva seas väga hinnatud kultuur.

Talvine nuhtlus - oksi närivad metskitsed (53)

Kui ma küünlapäeva lõunal bussi ootasin, pistsid külakoerad äkitselt lärmama. Õige varsti siginesid saarepuude vahelt maanteele kaks metskitse. Jalutasid mõõdukal tippival sammul üle, vahtides otsa nagu kodustatud põhjapõdrad.

Mammutipuu talveaias – kas Eesti paratamatus? (4)

Kesk-Eesti kanti tuttavale külla minnes ei mallanud ma korralikult reisimuljeidki pajatada, vaid põrutasin kohe talveaeda kaema. Või noh, mis talveaeda, pigem taimede pelgupaika, sauna eesruumi, mille kahe akna ette oli kuhjatud paras vahemereline tihnik.

Vahepeatus Rapla palmioaasis (3)

Sõites üle jäätunud Väinamere, kulgedes siia-sinna Mandri-Eestis, vaatlesin mööda libisevaid hangunud maastikke. See kõik oli nagu üksainus suur külmhoone, kus inimese eluspüsimine sõltub tillukestest soojasaarekestest. Ehk siis majadest, kodudest.

tapio_vares_maaleht

Unistus koduaias lõhnavast eukalüptipuust (2)

Meie laiuskraadidel on liiga suur osa aastast pime, eeskätt aga inimvaenulikult külm. Mõnusat aias äraolemise aega jagub lubamatult vähe. Seda enam tekib talve tulles tahtmine aiahooaega mingilgi määral jätkata. Üks võimalus on soetada huvitavaid toataimi.

tapio2

Talvised aiaelamused – meenutustes ja kujutlustes

Ega looduse vastu ei saa. Kui ikka kõik on lumme mattunud, siis kipub vägisi kängu jääma ka mõttelõng. Ega aiaski parem lugu pole. Koduaed meenutab hetkel Antarktikat. See tähendab ühtlast valget lumekõrbe, mille sügavuses võid vaid kujutleda mingit tardunud elu peituvat.

tapio

Puhkus palmide ja linnulauluga Hiiumaa talves

Uus aasta saabus nii nagu suurele osale Eestist ka Kesk-Hiiumaale lapimaaliku loodusega. Männipuud ägasid paksude lumepatjade all, klaaris taevas piilus madal päike ning keset päevagi näitas termomeeter –14 kraadi Celsiuse järgi.

loorber

Loorberi kasvatamine Hiiumaa aias on täiesti võimalik (3)

Hiidlane on üldjuhul väga praktilise meelelaadiga inimene. Nähes mul aias maamullas (või ka potis) loorberivitsu, on alati esimene küsimus: “Võtad siit lehti supi sisse ikka kah?”

astel

Rohelist ja punast värvi tuliastlajõulud

Läinud aastani ei teadnud ma tuliastlast vähimatki. Kuniks ühel 2008. aasta lausvihmasel novembripäeval tegin Kärdlas haagi Kopli tänava kaudu. Mäletasin, et seal kasvas mingi imelik roheline põõsas, kes keset talvegi oma lehestikust kramplikult kinni hoidis.

pukspuu

Veidi lääne-euroopalikke jõulumeeleolusid Kärdlast

Tegin hetke ajel natukese pikema jalutuskaare mööda pisut jõuluhõngulist Kärdlat. Suures lumeülistamises kipuvad eestlased ära unustama, et jõulude värv ei ole ainult valge, on ka roheline ja punane.

liilia

Erakordne sündmus: tääkliilia viljumine Hiiumaal (6)

Tegelikult on kogu see taim üleni üks erakordne nähe. Tääkliiliaid peetakse pesueht lõunamaalasteks, kes karmist Eesti ilmastikust midagi kuulda ei taha. Eks see enamasti ole tõsi.

kivi-imar

Troopilise moega kivi-imar elustab sügise hallust

Mõni taim on imeliku väega, kellest kunagi ära ei tüdine. Pikemalt keerutamata tunnistan üles, et kavatsen pidada väikese kiidukõne kivi-imarale.

Arhiiv

Vanemad uudised

Mida arvab Itaalia peatreener kohtumisest Eestiga?

Videotesti treiler: Dacia Duster

Milliseid töid teha septembris iluaias?

Septembri tööd köögiviljaaias

Vaata pilte lahedatest peenardest! (2)

Foto: Pohlad ootavad metsa all noppimist (4)

Maaleht
AS Eesti Ajalehed
Narva mnt 11e, 10151 Tallinn

Pank:
SEB Pank 10002019347001, kood 401
Äriregistri nr: 10004521

Üldtelefon: +372 661 3300
Faks: +372 661 3344
E-postl: ml[at]maaleht.ee

Toimetuse kontaktid

Mis on Maaleht.ee

E-post: veeb[at]maaleht.ee

Kasutajatingimused

Reklaam / Advertising
Trükireklaam
Internetireklaam
Lisade ilmumise graafik

Telli reakuulutus
Vaata kuulutusi

Kontakt: +372 661 3333
E-post: reklaam[at]maaleht.ee

Tellimine
Probleemid kättetoimetamisega:

Maaleht: +372 661 3366
Eesti Post: +372 661 6616
Express Post: +372 617 7717

E-post: tellimine[at]maaleht.ee

Tellimisinfo

Maalehe Raamat
Telefon: +372 661 3390
Faks: +372 661 3344

E-post: raamat[at]maaleht.ee

www.mlraamat.ee

Ajakirjad
Maakodu
Telefon: +372 661 3370
E-post: maakodu[at]maaleht.ee
www.maakodu.ee

Maamajandus
Telefon: +372 661 3381
E-post: maamajandus[at]maaleht.ee
www.maamajandus.ee