|
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi köögiviljaosakonna teadur Ingrid Bender räägib, kuidas tema seda teeb.
“Juuni algul on nõgesed leotise tegemiseks juba parajalt suureks kasvanud. Panen neid 50-liitrisesse plastkasti nii palju, kui sinna kokkuvajutatult mahub. Asetan peale suurema kivi vajutuseks, et kasti veega täites jääksid nõgesed ilusti vee sisse.
Esimest korda kastan leotisega 24 tunni pärast (lahuse kangus 1:5). Tavaliselt on juuni algul tomatitaimed juba hästi juurdunud. Leotis ergutab nende kasvu ning suurendab vastupanuvõimet haigustega võitlemisel.
Leotise valmistamine jätkub pärast esimest kastmist. Selleks lisan kastis olevale taimemassile nii palju vett, et kast jälle täis on. Katan kasti kilega, et vihmavesi leotist lahjendada ei saaks, ja jätan seisma.
Segan leotist aeg-ajalt kahe nädala jooksul. Nüüd läheb leotis käärima ja seda võib nimetada kääritiseks.
Kääritist kasutan kastmiseks, lahuse teen vahekorras 1:5. Tavaliselt valmistan kääritist nii palju, et seda jääb teisest kastmisest järele. Kokku saavad tomatid rammusat nõgesevett neli korda kahenädalaste vahedega.
Kui kasvumuld on saanud suurema koguse sõnnikut või mõnda muud orgaanilist väetist, siis taimed suvel tavaliselt lisaväetist ei vaja.
Kui mahedalt sirgunud tomatitaimed on aga kahvatud, tuleb anda lisatoitaineid. Siis turgutab neid väga hästi hobusõnnikukompost või spetsiaalne tomati maheväetis firmalt DCM.”
