Kuidas ära tunda tamme-äkksurma rododendronil

 (1)
Kuidas ära tunda tamme-äkksurma rododendronil
.
Tamme-äkksurm (inglise keeles ’sudden oak death’) on ohtlik seenhaigus, mis põhjustab tema peremeestaimede hukkumist. Lisaks muudab haigus nakatunud taimed vastuvõtlikumaks teistele nakkustele ja putukkahjuritele.

 

Haigust põhjustab patogeenne seen Phytophthora ramorum. Eestis viiakse tamme-äkksurma monitooringut läbi alates 2005.aastast.

Tegemist on äärmiselt nakkava ning kiiresti leviva patogeeniga, kuna seene eosed võivad kanduda edasi ka inimeste jalanõude või sõiduki rataste külge jäänud mullaga, kastmis- ja põhjaveega. Õhus levivad haigustekitajate eosed vihmaga, veepritsmetega ja tuulega. Seenorganismile omasena elutseb ja levib haigustekitaja kõige jõudsamalt niisketes ning jahedates tingimustes. Seene elutegevuseks optimaalne temperatuur on umbes 20° C.

Haigust tekitava seene looduslik levila asub Ameerika Ühendriikides, kus haigus on väga suurt kahju põhjustanud Oregoni ja California osariikide tammepopulatsioonidele. Praeguseks on haigus laialt levinud ka Euroopas, nii puukoolides kui looduslikes kasvukohtades. Kõige rohkem haigusjuhtumeid on avastatud Hollandis, Suurbritannias, Saksamaal, meie naaberriikidest on haigust leitud Soomes ning Lätis.

Alates 2006. aastast on Eestis leitud tamme-äkksurma aianduskeskustes Hollandist, Saksamaalt ja Poolast sisse toodud rododendronitelt. Esimestel aastatel tuvastati haigust tekitavat seent isegi 5-6 juhul aastas ja seda peamiselt Hollandist pärit rododendroni taimedel. Järgnevatel aastatel on leide jäänud vähemaks, 2011.aastal tuvastati haigust kahel korral. Käesoleva aasta juunikuus tuvastati haigus monitooringu käigus aga esmakordselt Eestis kasvanud rododendronitelt. Peale haiguse avastamist rakendati taimi kasvatanud puukoolis tõrjemeetmetena saastunud taimede põletamist koos mulla ja pakenditega, saastunud taimedega kokku puutunud tootmis- ja müügipindade puhastamist ja desinfitseerimist. Vaid nii on võimalik piirata selle äärmiselt nakkava ning ohtliku taimekahjustaja edasist levikut. Alates 2006. aastast kuni tänaseni on haigusega saastunud ning saastumiskahtlasi rododendroni taimi hävitatud erinevates Eesti piirkondades kokku ligikaudu 4000.

Tamme-äkksurm ohustab taimeliike väga mitmetest perekondadest ning peremeestaimede ring laieneb pidevalt. Eesti kliimas on haigusele kõige vastuvõtlikumateks peremeestaimedeks rododendron, lodjapuu, tamm, hobukastan, suurelehine vaher, pöök, sirel, pohl, ebatsuuga, saar, kanarbik, kibuvits jt.

Erinevatel taimeliikidel võivad P. ramorum'i haigussümptomid avalduda erinevalt. Rododendronitel on peamisteks haigustunnusteks võrsete närbumine ja lehelaiksus. Lehtedele tekivad hajusad ebaselgete piirjoontega laigud, leheroots, lehealus ja -tipp tumenevad, võrsed närbuvad. Sarnaseid tunnuseid võivad põhjustada ka muud tegurid,  näiteks päikesepõletus. Seetõttu ei ole tihtipeale ainult vaadeldes võimalik taimel haigust ära tunda ning on vajalik haiguse laboratoorne määramine, mis muudab haiguse vastu võitlemise veelgi keerukamaks.

Ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma haiguskolde varajaseks avastamiseks või leviku peatamiseks on äärmiselt oluline kaasata sellesse protsessi ka laiem avalikkus. Märgates tamme-äkksurma peremeestaimedel haigusele omaseid sümptomeid (puukoolis, laadal või ka koduaias, pargis), tuleks sellest kahtlusest viivitamatult teatada Põllumajandusameti inspektorile, kes võtab taimelt proovi ja toimetab selle laborisse analüüsimiseks. Inspektori kohale kutsumine ja proovide võtmine on isikule tasuta. Kontaktandmed maakondlike keskuste taimetervise inspektorite kohta leiate Põllumajandusameti kodulehelt www.pma.agri.ee kontaktide rubriigist.

Koduaedades tuleks pöörata erilist tähelepanu just viimastel aastatel ostetud peremeestaimedele, eelkõige haigusele vastuvõtlikumatele rododendronitele ja lodjapuudele. Puukoolid, kes tegelevad peremeestaimede kasvatamisega, eriti rododendronitega, peaksid hoolega jälgima algmaterjali päritolu ja taimede tervislikku seisundit ning paljundamiseks kasutama haigusvaba materjali. Lisaks on oluline meeles pidada, et tootmise kohta arvestuse pidamine oleks korraldatud viisil, mis võimaldaks algmaterjali päritolu ka hiljem tagasiulatuvalt tuvastada. Haiguse varajane avastamine ja tõrjemeetmete kohene ning korrektne rakendamine võimaldab saavutada paremaid tulemusi ohtliku taimekahjustaja vastu võitlemisel.




LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 1 kommentaar
Nimi
Kommenteerimistingimused

 
 
 
Maaleht
AS Eesti Ajalehed
Narva mnt 11e, 10151 Tallinn

Maalehe toimetus
Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Pank:
SEB Pank 10002019347001, kood 401
Äriregistri nr: 10004521

Üldtelefon: +372 661 3300
Faks: +372 661 3344
E-postl: ml[at]maaleht.ee

Toimetuse kontaktid

Mis on Maaleht.ee

E-post: veeb[at]maaleht.ee

Kasutajatingimused

Reklaam / Advertising
Trükireklaam
Internetireklaam
Lisade ilmumise graafik


Telli reakuulutus
Vaata kuulutusi

Kontakt: +372 661 3333
E-post: reklaam[at]maaleht.ee

Tellimine
Probleemid kättetoimetamisega:

Maaleht: +372 661 3366
Eesti Post: +372 661 6616
Express Post: +372 617 7717


E-post: tellimine[at]maaleht.ee

Tellimisinfo

Maalehe Raamat
Telefon: +372 661 3390
Faks: +372 661 3344

E-post: raamat[at]maaleht.ee

www.mlraamat.ee

Ajakirjad
Maakodu
Telefon: +372 661 3370
E-post: maakodu[at]maaleht.ee
www.maakodu.ee

Maamajandus
Telefon: +372 661 3381
E-post: maamajandus[at]maaleht.ee
www.maamajandus.ee