|
Linnades ringi jalutades märkab esmalt ikka ilusaid lillepeenraid, ampleid ja postamente. Selle taga peituvad tööd aga ei oska tavaline linnakodanik sugugi mitte aimata. Kõik tundub olevat iseenesest ilus ja korras.
Ometi veedavad aednikud pikki töötunde istutamise, kastmise ja tavapäraste hooldustöödega. Ikka selleks et linnakodanikel ja -külalistel oleks silmailu ning läbi rõõmsavärviliste lillede tuua kivist hoonete vahele veidikenegi elusloodust.
|
Sel aastal vastutab Tartu kesklinna lilleilu eest Juhani Puukool, kes on lillepeenrad rajanud linnavalitsuse soovide järgi. Linnahaljastuse projektijuhi Jaana Toome hooleall on nii „lilleline Tartu“ kui „lilleline Tartu vaim“. Mõlemad laiutavad Kaubahoovi pargi lillepeenardel. Aga hoolt tuleb kanda ka säravpunaste lilletriinude eest kaubamaja esisel platsil ning loendamatute amplite ja lillekonteinerite eest, mis kõik kesklinna ja Raekoda kaunistavad. Suuri muudatusi enam plaanis pole ning kõik istutustööd said kevadel ära tehtud. „Isegi ilukapsad on Barclay platsi ja Küüni tänava nurgale ära istutatud. Nende ilu tuleb esile alles sügisel, praegu on nad väikesed ning kasvavad veel,“ lausub Toome.
|
Jana Toome sõnul on aedniku töö küll meeldiv ja südamelähedane, ent ka raske. Päevad on pikad ja hooldamist vajavaid taimi omajagu. Eriti pikad on päevad soojade ilmadega, siis tuleb kastmisega alustada juba hommikul kell neli. Sel aastal teevad jahedus ja vihmased ilmad hooldustööd pisut lihtsamaks, kuna kastmist on vähem. Kuid päris ilma ikkagi ei saa, sest vihm igale poole ju ei pääse. Lisaks kastmisele tuleb peenrad ja lillekastid hoida umbrohupuhtad, eemaldada kuivanud - koltunud taimeosad, äraõitsenud õied.
|
Kuna taimede eest pidev hoolitsemine ja mõningased sellega kaasnevad raskused ongi aedniku töö, siis selle üle Toome eriti ei kurda. „Lilled on ju ilusad ja südamelähedased,“ lausub ta. Küll aga teevad südamele haiget ja meele mõruks huligaanitsevad ja purjakil inimesed, kes taimi lõhuvad, ümber tõstavad ja lillekaste risustavad. „Eriti hullud on laupäeva hommikud, mil purjutajad kõige rohkem kahju tekitavad. Väga kurb on varahommikul tulla ja vaadata, mida kõike lilledega tehtud on,“ jutustab Toome. Lisaks vandaalitsemisele kasutavad kontrollimatud inimesed lillekaste prügikastidena. Ja nii on lillede vahelt leida nii hunnikute viisi suitsukonisid, taarat kui muud prahti. „Ometi on prügikastid sealsamas kõrval, miks küll neid sihtotstarbeliselt ei kasutata,“ imestab Toome.
Vandaalitsevatele purjutajatele lisaks teevad aedniku meele mõrudaks ka pikanäpumehed, kes lilled
|
ja puud koos mullapalliga minema tassivad ja peenardesse haigutavad augud jätavad. Nii ongi näiteks Kaubahoovi pargis esmalt plaani järgi ettenähtud daaliad osaliselt juba asendatud roosbegooniatega ning nii mõneski peenras võib leida lopskate taimede keskel alles õige tillukesi taimekesi.
Ei jäägi muud soovida, kui hooligem rohkem lilledest ja aednike tööst, kes seda lilleilu linnas loovad ja hoiavad.
