|
Kookospalmil on eriti rohkelt kasutusvõimalusi.
Kuidas taimed meile kasulikud on, sellest saab põneva ülevaate Tallinna Botaanikaaias 6.–8. juulini toimuval näitusel “Tarvilikke taimi meilt ja mujalt”.
Läbi ajaloo on taimi väga mitmeti kasutatud. Juba esimesed inimesed tarvitasid neid toiduks, peavarjuks, ravimiseks, kehakatteks ja tule tegemiseks.
Tänapäeval leitakse üha uusi võimalusi taimede kasutamiseks. Kuigi elame kõrgelt industrialiseerunud ühiskonnas, sõltume endiselt taimedest.
Kiire elutempo juures võime aga kergesti unustada, et vajame taimi pea igas eluvaldkonnas, autorehvidest kuni hambapastani. Ka seep, millega peseme; riided, millega end katame; ravimid, millega ravime; materjal, millest ehitame, on väga tihti taimse päritoluga.
Näitusel on taimed paigutatud vastavalt kasutusalale, et külastajal oleks huvipakkuvaid taimi kergem leida: kiudtaimed, looduslikud pesuvahendid, ilu ja tervis, ehitus ja transport, värvid ja käsitöö, maitse- ja lõhnataimed jne.
Seebid-šampoonid taimedelt
Mitmetest taimedest saab looduslikku seepi ja šampooni. Niiluse orus kasvavate puude – egiptuse balaniitide (Balanites aegyptiaca) purustatud koorest ja seemnetest saab kollast saponiiniderikast õli, mida vanad egiptlased kasutasid naha puhastamiseks juba 4000 aastat tagasi.
Hiidoa (Entada) kõrge saponiinisisaldusega seemnetest, vartest ja juurtest tehakse mitmel pool troopilises Aasias seepi ja šampooni. Iidsete indiaanihõimude püha taime San-Pedro siilikkaktuse (Echinopsis pachanoi) varre ekstraktist on valmistatud samuti juuksešampooni.
Kaktuse vartest ja soolast/maarjajääst saadud segu on hea vahend villaste riiete pesemiseks.
Loodusliku pesuvahendina soovitatakse kasutada seebipuu (Sapindus) vilju ehk nn pesupähkleid, mida saab osta ka Eesti looduspoodidest.
Meie looduses tulnuktaimena levinud harilik seebilill (Saponaria officinalis) sobib hästi siidi ja villase riide pesemiseks. Seebilille risoomid kuivatatakse ning jahvatatakse, kasutada võib ka värskeid risoome.
Sajandeid on seebi valmistamiseks ja naha puhastamiseks kasutatud Vahemere maadest pärineva hariliku õlipuu (Olea europaea) hinnalist saadust oliiviõli. Oliiviõli mitte ainult et puhastab nahka, vaid ka rikastab seda vajalike toitainetega. Kosmeetikatööstus kasutab kreemide koostises külmpressitud oliiviõli.
Palmidest on palju kasu
Suurema osa seebitööstuses kasutatavast õlist annavad palmid – aafrika õlipalm (Elaeis guineensis) ja kookospalm (Cocos nucifera). Lääne-Aafrikast pärineva aafrika õlipalmi hektarisaak on suurem kui mis tahes teisel taimel. Palmiõli kasutatakse ka toiduaine- ja kosmeetikatööstuses.
Üks mitmekesisemate kasutusvõimalustega taimi on kookospalm. Kas on üldse midagi, mida temast valmistada ei saa?
On igati mõistetav, miks Yoruba suguharus Nigeerias peetakse kookospalmi pühaks ja temasse suhtutakse kui hoolitsevasse emasse, kes annab oma lastele elu ja toitu. Kookospalm on paljude troopikamaade elanikele üks peamisi kaubaartikleid ja elatusallikaid.
Kookospalmi hinnalisim saadus on kopra – kuivatatud endosperm. Koprast tehakse nii kookosõli kui -helbeid. Kookose viljakestast saadakse tugevat kiudu koiiri, millest valmistatakse korve, matte, köit, nööri, harju, ehteid. Tugevast seemnekestast saab nõusid, ehteid jm tarbeesemeid. Levinud uskumuste järgi kaitseb kookospähkli seemnekestast tehtud kaelakee kandjat ja annab talle püütoni jõu.
Hinnatud on ka kookospalmi õisikuvarre mahl – toddy, millest tehakse suhkrut ja alkohoolseid jooke. Kange kookoseliköör on eriti populaarne Filipiinidel.
Kookospalmi vilju on inimesed kasutanud vähemalt pool miljonit aastat, kuid sellegipoolest leitakse neile üha uusi kasutusviise. Kookospalmi luuviljad ehk kookospähklid on tänapäeval hinnatud ka biokütuse allikana.
Kookospalmirohketes piirkondades hoitakse kookosõli abil töös veokeid, sõiduautosid ja isegi laevu. USAs on levinud kookospähklitest õnnitluskaartide saatmine: viljakestale kirjutatakse aadress, kleebitakse mark ja saadetakse kookospähkel – õnne, jõukuse ning viljakuse sümbol – heade soovidega teele.
Kangast, paberit, tinti, vaha
Näitus tutvustab ka mitmeid kiutaimi nagu puuvillapõõsas (Gossypium), harilik lina (Linum usitatissimum), kapokipuu (Ceiba), agaav (Agave), ananass (Ananas comosus).
Peamiselt viljataimena tuntud ananassi lehtedest valmistatakse imelist peent kiudu, millest kootakse väga õhukest läbipaistvat siiditaolist kangast – ananassbatisti.
Uus-Meremaalt pärineva sitke linaliilia (Phormium tenax) lehekiud on üks tugevamaid taimseid kiude, sellest on valmistatud ajahambale ning soolasele mereveele vastu pidavaid köisi, purjeriiet ja jämedakoelist kangast. Sellest punutud kaitsevestid olid nii tugevad, et tõrjusid isegi vaenlaste vibunooli ja päästsid inimelusid.
Taimedest saadakse nii paberit kui tinti, nii värve kui vaha. Väga hinnaline ja ainulaadne on jojoobipõõsa (Simmondsia chinensis) seemnetest külmpressimisel saadav vedel vaha ehk nn jojoobiõli, millel on nahakudet taastavad omadused. Jojoobiõli kasutatakse meditsiinis ja ka kosmeetikatööstuses.
Näitusel saab teada, kuidas on meile kasulikud sellised magusa nimega taimed nagu lagritsa-magusjuur (Glycyrrhiza glabra), kakaopuu (Theobroma cacao), magus kompvekipuu (Hovenia dulcis), paraguai suhkruleht (Stevia rebaudiana), suhkru-arengapalm (Arenga pinnata) ja suhkruroog (Saccharum officinarum).
Aga millistest taimedest toodetakse kummi, millistest huulepulki? Kuidas teha orasheinaleiba, kadakamarjasiirupit ja kadakakalja, maltsa-võilillesuppi ja naadihautist? Tulge näitusele ja saate teada.
Pärn ehk niinepuu on püha hiiepuu, ravimtaim, meetaim. Pärna niinest on valmistatud korve, matte, jalanõusid, anumaid, köisi jm tarbeesemeid, seda on kasutatud ka nõidumise ja deemonite vastu. |